Eesti elektrijaamad

Külastasime 5. ja 12. aprillil Iru Soojuselektrjaama ja Linnamäe Hüdroelektrijaama.
Iru SEJ toodab soojust Tallinna linnaosadele ja elektrienergiat kogu Eestile.
Linnamäe HEJ toodab elektrienergiat Jägala jões voolavast veest.

34 kommentaari:

  1. Sain teada, et Iru SEJ korsten on 200m pikk. Iru SEJ on nädala varu naftat paakides, kui peaks juhtuma, et maagaas keeratakse kinni. Iru SEJ kateldes oli temperatuuriks 560 kraadi. Sain ka teada, et Linnamäe HEJ turbiinid on valmistatud Soomes ja üks turbiin toodab 430 kW.

    Tanel Rooba

    VastaKustuta
  2. Iru Soojuselektrijaam toodab suurima osa oma energiast Tallinna piirkonda. See kuulub Eesti Energiale. Hetkel on Iru elektrijaamas vähe töötajaid kuid varsti hakatakse hulgaliselt töökohti pakkuma. Linnamäe Hüdroelektrjaam asub Jägala jõel. See hävitati Teise maailmasõja ajal ja taasavati Eesti Energia poolt 2002 aastal.

    Kristian Nõmm

    VastaKustuta
  3. Linnamäe HEJ on rajatud Jägala jõele. Selles elektrijaamas toodetakse elektrit kolme turbiiniga. Need turbiinid on valmistatud Soomes. Iru SEJ kuulub Eesti Energiale. Selles elektrijaamas on valdavaks põhikütuseks saanud viimastel aastatel maagaas. Iru elektrijaamas asub korsten, mis on 220m kõrgune ja mis on peaaegu sama pikk kui Tallinna Teletorn.

    Marie-Liis Orav

    VastaKustuta
  4. Iru SEJ kuulub Eesti Energiale ning see on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis. Iru elektrijaam on elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis kasutab põhikütusena maagaasi ja reservkütusena vedelkütuseid. Iru SEJ varustab soojusenergiaga Tallina Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda ning Maardut. Temperatuur Iru SEJ kateldes tõuseb kuni 560°C. Linnamäe HEJ asub Jägala jõel. Linnamäe HEJ on suurim rohelise energia tootja Eestis.

    VastaKustuta
  5. Sain teada, et Iru soojuselektrijaam, mis töötab alates 1978ndast aastast. Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW. Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim elektrijaam, mille võimsus on 1,1MW. Sinna on ehitatud kalatrepp, mis on kaladele, et nad saaks ületada tõkked.

    VastaKustuta
  6. Iru SEJ töötab alates 1978. aastast ning on suuruselt 3 elektrijaam Eestis. Iru SEJ kuulub täielikult eesti energiale. Põhilisteks kütuseks kasutatakse maagaasi ning vähesel määral ka rasket kütteõli. Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda ning Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojatootja. Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1,1 MW ning maksimaalne elektrienergia toodang on 7 GWh aastas. Linnamäe HEJ taasavati 2002. aastal, kuna II maailmasõja ajal pommitati ta maatasa. Linnamäe HEJ juhitakse Tallinnast arvutite kaudu ning seal kohapeal ei tööta kedagi.

    VastaKustuta
  7. Õppekäigult Iru soojuselektrijaama ja Linnamäe hüdroelektrijaama sain teada, et Iru SEJ on Eesti suurim soojatootja. Veel sain teada, et Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Lasnamäe ning Kesklinna piirkonda (seega poolt Tallinnat) ning lisaks veel ka Maardu linna. Sain teada, et Iru soojuselektrijaama põhiküttena kasutatakse maagaasi, kuna see on keskkonnasõbralik ning puhas tagades kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkidega. Linnamäe HEJ kohta sain teada, et see on ehitatud Jägala jõele ning et see on Eesti suurim hüdroelektrijaam. Sain teada, et 2011. aastal lasti jaama juures olev paisjärv veest tühjaks.

    Roland Hizanišvili

    VastaKustuta
  8. Õppereisil Iru SEJ sain teada kuidas toodetakse soojusenergiat ja elektrienergiat koos. Enamus muundatud energiast muudetakse soojusenergiaks ja vaid väike osa muudtekase elektrienergiaks. Lisaks Iru SEJ asuv suur korsten ei ole korsten, vaid jahuti, kus jahutatakse vett, kui välistemperatuur tõuseb ja soojusenergiat ei tarbita ära. See on vajalik, et katlad õhku ei lendaks. Käisime ka eesti suurimas Linnamäe HEJ, kus toodtetakse vaid ca 1% Eesti elektrienergiast. Kõik teised HEJ ei tooda niipalju elektrit, kui Linnamäe HEJ.

    VastaKustuta
  9. Õppereisil sain teada, et Iru Soojuselektrijaam kuulub Eesti Energiale, mis töötab alates 1978 aastast. Viimastel aastatel on põhikütuseks kujunenud maagaas, reservkütusena raske kütteõli. Iru SEJ kütab ja varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda ning Maardu linna.
    Linnamäe hüdroelektrijaam on Eestis suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1,1 MW.

    VastaKustuta
  10. Õppereisilt sain teada, et Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam eestis. Hetkel kasutatakse SEJ varustamiseks põhikütusena maagaasi, sest see on odavaim. Iru SEJ suudab kütta ja sooja veega varustada Maardu linna, Lasnamäe ja ka Kesklinna piirkonna.
    Linnamäe hüdroelektrijaamas algas töö esmakordselt juba enne teist maailmasõda. Linnamäe HEJ on tunnistatud Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.

    VastaKustuta
  11. Sain teada, et SEJ katlaid kütetakse maagaasiga ning enamasti kasutatakse SEJ et Lasnamäele sooja toota. Veel sain teada, et SEJ on 54 töötajat ning SEJ korsten on 200m kõrge.
    HEJ külastades sain teada, et seal seal pole töötajaid ning see on rajatud Jägala jõele.

    VastaKustuta
  12. Väljasõit viis Iru SEJi ja Linnamäe HEJi, mis kuuluvad mõlemad Eesti Energiale. Sain teada, et kollaste torude, mida nägime suurtest akendest, mööda saabub Iru SEJi maagaas Venemaalt. Väljas kõrgus 200m puna-valge triibuline korsten. Lisaks sain teada, et kollane kiiver tuleb panna selleks pähe, et pead ära ei lööks, kuid kogemus näitas, et see jutt ei vasta tõele. HEJ asus ilusa vaatega Jägala jõel ning meelde jäi kalatrepp.

    VastaKustuta
  13. Õppereisil Iru SEJ sain teada, et see elektirjaam kuulub Eesti Energiale. Iru SEJ kasutab põhikütusena maagaasi. Selle elektrijaama korsten on ligikaudu 200m kõrge. Linnamäe HEJ sain teada, et see on Eesti suurim Hüdroelektrijaam ning sinna on ehitadud kalade jaoks trepp, kuid seda ei suuda ükski kala ületada.

    Ott Ollino

    VastaKustuta
  14. HEJ külastaes sain teada, et seal pole koha peal ühtegi töötajat ja, et selle juhtimine käib kaamerate abil kuskil mujal. Sain teada ka, et see kuulun Eesti Energiale. HEJ taasavati Eesti Energia poolt 2002. aastal. Iru SEJ sain teada, et ka see kuulub Eesti Energiale. Sain ka teada, et Iru SEJ on Eesti suurim sooja tootja. Sain ka teada, et Iru SEJ korsten on 200 m. kõrge.

    Jane Elvet

    VastaKustuta
  15. Õppereisil Iru SEJ sain teada, et Iru SEJ kasutab põhikütusena maagaasi ning varukütuseks kütteõli.Hüdroelektrijaamas nägin, et jaam on täisautomaatne ja juhitakse vajaduse korral eemalt.Lisaks nägin seal kalatreppi, mis oli valesti ehitatud, sest üksgi kala sealt ülesse ei saanud.Lisaks sain teada, et HEJ lähedused on kalapüük keelatud.HEJ võimsus on 1,1MW.

    Jaanus Jõemaa

    VastaKustuta
  16. Õppereisil Iru SEJ ja Linnamäe HEJ sain teada, et Iru SEJ töötab alates 1978-st aastast ning on hetkel suuruselt kolmas elektrijaam Eestis. SEJ põhikütuseks on maagaas. Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna mõningaid piirkondi ning ka Maardut. Linnamäe HEJ on ehitatud Jägala jõele ja merest on jaama kaugus ligi 1.5 km. HEJ on ehitatud aastatel 1922-24 ning elektienergia tootmine algas 17. aprillil 1924. Mõlemad jaamad kuuluvad Eesti Energiale.

    Reili Arumäe

    VastaKustuta
  17. Ekskursioonil Iru SEJ ja Linnamäe HEJ sain ma teada paljusid asju. Näiteks, et Iru SEJ toodetakse energiat enamasti maagaasiga. Kuigi hädajuhuks on ka olemas naftaterminal, millega saab jaama natuke aega töös hoida. Huvitav oli ka see, et SEJ's töötab suhteliselt vähe inimesi, sest kõik töötab automaatselt. Inimesed on ainult selleks, et seadmeid hooldada ja seadistada. Linnamäe HEJ oli üllatav see, et see toodab üle 1 MW/h elektrit.

    Uku Sildoja

    VastaKustuta
  18. Õppereisil Iru soojuselektrijaama sain teada, et jaam on soojuse tootja Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Maardu piirkondades ning elektri tootja kogu Eestile. Samuti öeldi meille, et põhiliseks kütuseks on jaamal maagaas ning et see on soojuse ja elektri koostootmisjaam. Ära võiks märkida ka selle, et gaasi põletamisel ei välju korstnast mitte must tehasesuits nagu paljud kindlasti arvavad, vaid hoopis süsihappegaas ja veeaur.
    Linnamäe hüdroelektrijaam on täisautomaatne elektrit tootev jaam Jägala jõel, mille tööd kontrollitakse Tallinnast. Tammi kohale on ehitatud vaateplatvormiga rippsild, et külastajatel oleks võimalik tohutute veemasside liikumist ka lähemalt jälgida.
    Eesti Energia kohta sain teada niipalju, et ettevõte on Eesti suurim tööandja, kus töötab üle 7000 inimese ning lähimate aastate jooksul oodatakse sinna tööle järjest rohkem insenere, spetsialiste ja arendajaid. Energiamajandus on eriala, mida järjest enam tasub õppida, kuna energia tarbimine maailmas on ainult kasvulainel.

    VastaKustuta
  19. Külastuskäik kahte elektrijaama kujunes üllatavalt huvitavaks, sest seoses sõnaga "elektrijaam" tuleb esimesena mõttesse täiesti tavaline ja igav tööstushoone. Iru SEJ ei tundugi eemalt vaadates väga suur hoone olevat, aga sisenedes tuli kõrgust pelgavatel kaasõpilastel hoolikalt kaaluda ekskursiooni jätkamist. Elektrijaama sees olevate seadmete hulk ja keerulisus oli vastupidiselt ootustele, märksa suurem ja keerulisem.
    Linnamäe HEJ oli minu jaoks täiesti uus kogemus, isegi ei olnud kuulnud varem, et Eestis toodab elektrit hüdroelektrijaam. HEJ paisu esmasel vaatlusel ei saagi aru, et tegu võiks olla elektrijaamaga. Ainsateks vihjeteks on paisu kõrval olev infotahvel ja silla külge monteeritud Eesti Energia logoga silt.
    Kokkuvõttes oli väga meeldiv ja huvitav päev, kui aega oleks rohkem olnud, oleks meeleldi rohkem aega veetnud ekskursioonidel.

    Martin Tammai

    VastaKustuta
  20. Õppereisi käigus külastasin Iru soojuselektrijaama (SEJ) ja Linnamäe hüdroelektrijaama(HEJ), mille tööd juhib Eesti Eenergia. Kokku töötab Eesti Energias natuke rohkem kui 7000 inimest.
    SEJ-s oli minu jaoks uudne see, et maagaasi põletamisel tuleb korstnast välja ainult veeaur ja süsihappegaas.
    Linnamäe HEJ kohta oli huvitav see, et ta on täisautomaatne, see tähendab, et seal kohapeal ei tööta otseselt ühtegi inimest, vaid kõike jälgitakse monitoride kaudu. Arvudest jäi mulle meelde see, et HEJ võimsus on nii suur, et see kataks umbes 3000 Eesti kodumajapidamise keskmise aastase energiavajaduse.

    Kärol Valk

    VastaKustuta
  21. Õppereisilt sain teada, et Iru SEJ käivitati 1978.a. ja on oma suuruselt kolmas Eestis. Samuti sain teada, et Iru elektrijaama korstna kõrgus on 200m.
    Üllatuseks oli ka see, et korstnast paiskub välja suhteliselt puhas aur mis sisaldab põhiliselt süsihappegaasi ja veeauru. Lisaks sain teada, et Iru SEJ toodab lisaks elektrile ka soojust mõnedele Tallinna linnaosadele.
    Et linnamäe HEJ-s on olemas kalatrepp, mille kaudu tegelikult ükski kala tammist ülesse ei pääse. Linnamäe HEJ kohta sain veel teada, et sealsamas kohapeal inimesi ei ole ja olukorda jälgitakse läbi kaamera.

    VastaKustuta
  22. Õppereisil Iru SEJ ja Linnamäe HEJ sain teada, et Iru SEJ töötab alates 1978-st aastast ning on hetkel suuruselt kolmas elektrijaam Eestis. SEJ põhikütuseks on maagaas, reservkütusena kasutatakse ka vedelkütust. Soojusenergiat toodetakse Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Maardu piirkondade jaoks ning elektrienergiat kogu Eestile. Jaamas töötab 54 inimest. Linnamäe HEJ on ehitatud aastatel 1922-24 ning elektienergia tootmine algas 1924. Tegemist on suurima hüdroelektrijaamaga Eestis. Jaam töötab täisautomaatikal, töötajaid kohapeal ei ole. Mõlemad jaamad kuuluvad Eesti Energiale.

    Mattias Müür

    VastaKustuta
  23. Õppereisil külastasime Eesti Energiale kuuluvaid Iru soojuselektrijaama ja Linnamäe hüdroelektrijaama. Kuna varem nii suures elektrijaamas kui Iru käinud polnud, üllatas selle tootmishoone tänapäevale mitteomane, uskumatult suur ja keerukas masinavärk. Jalgadele pidi pidevalt valu andma, et ära ei eksiks.

    Huvitav oli veel fakt, et igal kevadel kui ilm järsult soojemaks läheb, tuleb suur hulk kallist energiat tühja toota, kuna katelde jahtumiseks kulub palju aega. See tähendab Eesti Energiale suurt kahjumit.

    I.V

    VastaKustuta
  24. Õppereis oli väga huvitav ja pakkus suurel hulgal uut informastiooni, sest pole isiklikult varem eletrijaamade tegevusega lähemalt kokku puutunud. Esimene külastuspaik, Iru SEJ, vastas täpselt minu ettekujutusele ühest korralikust elektrijaamast - suured ehitised, mürarikas keskkond, palju keerulisi seadmeid ja tumedates riietes töömehed. Veidi informatiivsema poole pealt sain Iru SEJ kohta teada päris palju uut. Näiteks toodab see suurima osa oma soojusenergiast Tallinna piirkonnale (peamiselt Kesklinn, Lasnamäe ja Maardu) ning elektrit ka ülejäänud Eestile; energiat toodetakse peamiselt maagaasist, kuid reservis on ka naftat. Huvitav oli ka fakt, et SEJ korsten on üle 200 meetri kõrgune. Teine sihtkoht, Linnamäe HEJ, oli minu jaoks enne seda reisi täiesti tundmatu. Kõige märkimisväärsem on selle puhul tõsiasi, et jaamas kohapeal töötajaid ei ole, vaid kõike juhitakse arvutite teel. Üldine mulje kogu ekskursioonist oli väga hea.

    Geili Pais

    VastaKustuta
  25. Sain teada, et Tallinna elanikele annavad sooja Eesti suurim elektri- ja soojuse koostootmisjaam- Iru soojuselektrijaam.Iru SEJ põhikütuseks on maagaas. Gaasi põletamisel väljub korstnast süsihappegaas ja veeaur.
    Eesti Energiale kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1,1 MW. HEJ on automaatselt elektrit tootev jaam jägala jõel.

    Eleri Kiveste

    VastaKustuta
  26. Iru kuulub täielikult Eesti Energiale ja selle korsten on 200m pikk. Iru SEJ toodab suurima osa oma energiast Tallinna piirkonda ja varustab sooja veega Tallinna, Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda ning ka Maardu linna. SEJ kasutab põhikütusena maagaasi ja reservkütusena vedelkütuseid.
    HEJ taasavati 2002. aastal, kuna II maailmasõja ajal hävines see suuremalt jaolt. HEJ on 1,5km kaugusel merest. See on automatiseeritud ja jälgitakse Tallinnast arvutite kaudu. HEJ on suurim rohelise energia tootja.

    VastaKustuta
  27. Iru elektrijaam on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis. Majanduslikel kaalutlustel on peamiseks küttevahendiks kujunenud maagaas, samas võidakse kasutada ka rasket kütteõli. Iru SEJ on suurim soojatootja Eestis. Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala joast allavoolu. Linnamäe hüdroelektrijaam on täisautomaatne elektrijaam, mistõttu ühtegi töötajat kohapeal ei viibi, kuid samas kaamerate abil jälgitakse pumpade tegevust ööpäev ringselt.

    VastaKustuta
  28. Õppekäigul Iru Soojuselektrijaama sain teada, et see on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis. Kütusena kasutatakse seal peamiselt metaani ehk maagaasi, mis oli giidi sõnul parim alternatiiv põlevkivile kui kütusele. Just Iru Soojuselektrijaamas toodetakse suurem osa soojusenergiast Eestis.
    Samuti külastasime Linnamäe Hüdroelektrijaama, mis asub Jägala jõel. Linnamäe HEJ toodab veidi üle 1 MW/h elektrienergiat, mis on märkimisväärne, kuna tolles hüdroelektrijaamas ei ole ühtki töötajat - jaam on täisautomaatne, küll aga jälgitakse jaama kaamerate vahendusel juhuks, kui peaks ilmnema probleeme jaama töös või talitluses.
    Jäin väljasõiduga rahule, kuna sain palju teada. Taolisi õppesõite võiks rohkem olla!

    VastaKustuta
  29. Õppereisil Iru Soojuselektrijaama ja Linnamäe Hüdroelektrijaama sain teada, et see töötab alates aastast 1978 ning on praegu suuruselt kolmas elektrijaam Eestis. Linnamäe Hüdroelektrijaam on ehitatud Jägala jõele ja on täisautomaatne. Jaam on pea 100 aastat tagasi ehitatud.
    Mõlemad jaamad kuuluvad Eesti Energiale.

    Mailis.

    VastaKustuta
  30. Sain teada, et Iru SEJ on suuruselt 3. elektrijaam Eestis ja selle korsten on u 200 m kõrge. Enamus jaama energiast läheb Tallinnale. Põhikütusena kasutatakse maagaasi kuna see on odav ja samas ka kõige loodussõbralikum. Teine jaam, mis kuulub samuti Eesti Energiale, on Linnamäe HEJ, kus töölisi pole ja mis on ehitatud 1922-1924 a.

    VastaKustuta
  31. Õppekäigul külastasime Iru Soojuselektrijaama (SEJ) ning sain teada, et selle korsten on 200m kõrge ning SEJ kuulub Eesti Energiale. Selle põhikütuseks on maagaas ning temperatuur kateldes tõuseb kuni 560 kraadi. Veel käisime Linnamäe Hüdroelektrijaamas (HEJ), jäi meelde, et kohapeal ei tööta ühtegi inimest ning süsteemi jälgitakse mujalt.
    Ekskursioonipäev oli huvitav ja meeldejääv.

    Karoline Laurits

    VastaKustuta
  32. Õppekäigul külastasime Iru Soojuselektrijaama (SEJ) ja Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ).
    Sain teada, et Iru SEJ korsten on 200 meetri kõrgune ja et see elektrijaam on suuruselt kolmas Eestis. Iru SEJ toodetakse energiat maagaasist, mis on odavam teistest kütustest. Kuid elektrit on võimalik toota ka raskekütustest, kui selleks vajadus tekib.
    Linnamäe HEJ erines Iru SEJ täielikult. Kui Iru SEJ oli palju töötajaid, siis Linnamäe HEJ töötajaid koha peal pole, kuna see on täisautomaatne elektrijaam. Linnamäe HEJ tegevust jälgitakse kaamerate abil ja probleemide ilmnemisel saadetakse kohale tööjõud.

    Laura Roots

    VastaKustuta
  33. Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis ning see on töödanud juba alates aastast 1978! See soojustab peaaegu üle poole Tallinnast ning peamiseks kütuseks kasutatakse maagaasi, samuti kuulub Iru SEJ täielikult Eesti Energiale.
    Käisime ka Linnamäe HEJ, mis asub Jägala joal. See toodab ligikaudu 1MW/h elektrienergiat. Omapärane on see sellepoolest, et seal ei tööta mitte ühtegi töölist, vaid kõik on automaatne, kuigi jälgitakse kaamerate abil, et ei tekiks mingied probleeme ja näidud oleks tasakaalus ning kui tekibki, oleks võimalik kohe keegi sinna kohale saata.
    Ekskursioon oli huvitav ning jäin väga rahule!

    Keit Sergejev

    VastaKustuta
  34. Õppekäigul IRU elektrijaama sain teada, et nendes torudes, mille vahel me ronisime, huugab kiiresti liikuv maagaas kõrgel temperatuuril. Õnneks sain seda teada siis kui lahkuma hakkasime, kuna mulle tundus see natuke hirmuäratavana. Liikusime palju kõrgustes ja nägime kahte korstent (ka seespoolt). See kõik oli väga huvitav. Sain teada, et vesi enne torudesse laskmist puhastatakse ja igaks juhuks on puhast vett varutud ka hiidtünnidesse.
    Hiljem käisime ka Linnamäe Hüdroelektrijaamas. Kui ma enne reisi oletasin, et IRU elektri jaamas on möirgav müra ja hüdroelektrijaam on üsna tasane, siis võin kinnitada, et eksisin mõlemas. Iru müra sarnaneb veekannu keemaminemis vilega. Hüdroelektrijaam aga kreissae müraga. Hüdroelektrijaama paisu oli ilus vaadata.
    Minule õppekäik meeldis.

    Triinu Koger

    VastaKustuta